
NUNAMED 2025 oqallinnermi Neriuffiit Kattuffiata saqqummiussai

NUNAMED 2025 Neriuffiit Kattuffiata oqallinnermi saqqummiussai
- Kræfteqarnerup siusinaarnerusumik paasiniarneqartarnissaa
 Kræfti pillugu pilersaarut 2013-ip nalilersoqqinneqarnerani paasineqarpoq nappaatip suussusersineqarnissaa Nuummiunngikkaanni sivisunerusartoq, tigusiffigineqartartullu akissutinissaat sivisusartoq, periuserooq suli digitalisererneqarsimanngimmat – maannakkut aaqqinneqarnikuua?Paasissutissanik journalikkut nalunaarsuinerit eqqortumik immersorneqartarsimanngitsut pissutaallutik, nalilersuiniarnermut atatillugu piffissaq annertooq atorneqartarsimavoq misissugassatut katersat nammineq ataasiakkaarlugit aallugit tigooqqaqqinnissaannut. Ullumikkut pisariinnerusunngorlugu ataasiakkaarlugit aallerfigisaqattaarnagit misissugassatut katersat aallerfigineqarsinnaappat?
- Nappaammik suussuserfigineqarsimasut siusinnerusukkut nakorsartinneqartalissapput
 Nuummi najugaqanngitsunut nappaammut nutaamik nalilersueqqiisarnerit ullumikkut sukkatsinnerusimappat? Nalilersuinermimi paasineqarpoq kræfteqartup katsorsarniarnerani pisoq taanna piffisartornarnerusartoq, tassanilu pineqarput Nuup avataani najugallit.
- Kingunerluutit pillugit politikikkut eqqumanerusariaqarneq
 Kingunerluutit assigiinngitsorpassuusinnaasut pillugit politikeqartoqarpa? Tamannattaaq Peqqinnissaqarfimmi pingaartinneqarpa? Siunissaq isigalugu kingunerluutit immikkut politikikkut salliutinneqartassappat? Danmarkimi allaat kingunerluutit pillugit oqallisigineqarngaartalerput. Kalaallit Nunaat kingunerluutit pillugit sammisaqarnermi siuttuulerli.
- Katsorsaavissanut katsorsaavinniillu angallanneqartarneq, napparsimasullu angalanerminni ajornartorsiutit siumortagaat
 Kalaallit Nunaanni ingerlasussanut piareersaaneq aqutsinerlu inunnut napparsimasunut tulluussagaanngilaq. Katsorsartikkiartorluni tikitassamut angerlaqqittussanillu angalasussanut isumaginnittarneq eqqarsaatigalugu mittarfiit tamakkununnga isumaginniffissatut tulluutinngillat qanganitsersimallutillu.
 Napparsimasut ”pisortanit angalatinneqartassagunik” qanoq salliutinneqartarpat? Inuup ersitsumik nappaatillip nalinginnarmik angalasut akornanni angalaqataasarnissaa naleqqutinngilaq.
- Napparsimasut katsorsarneqarnermi nalaanni pisortanut saaffiginnikkaangamik arlalitsigut qisuariarfigineqarneq ajorput, napparsimasut sivisuumik katsorsarneqartariaqartut pilersuisussaatitaanertik annaasarpaat, kommuneqarfinni inunnik isumaginninnermut pissutsit pissutigalugit. Arlallit tamakku pillugit angerlarsimaffitik allaat annaasarpaat.
 Pisortat (kommuneqarfiit) kræftimik nappaateqartunut allanullu allaanerusumik nappaateqartunut sullissinissamut tulluussagaanngillat. Pappiararsorneq piumasarineqartoq annertusaqaaq, pappiaqqallu paasissutissanik imallit tunniunneqareersimagaluartut tammartarput. Sagsbehandlingi (suliassap suliarineqartarnera) sivisusaqaaq, inuillu angerlarsimaffeeruttarput tamatuma kinguneranik.
 Sulinitsinni siumortuaannarpagut kommuneqarfinni inunnik isumaginnittoqarfinnut sorsuttariaqanngikkaluartut, namminneq peqqissusertik salliutittussaagaluarlugu nukissaarullutik taroriartuinnartartut.
Naalakkersuisut partiillu tamarmik novembarip 13-ianni 2025-mi peqqinnissaqarneq pillugu isumaqatigiissusiorput, tassunga ilaatigut ilaapput kræftimut tunngatillugu suliassanik ataatsimoortumik nutaanik ineriartortitsinissat aningaasaliiffigineqartariaqartut kræfteqarnerlu pillugu annertunerusumik sammisaqalernissamut aqqutissiuisussat, tassanissaaq napparsimasut Danmarkimisulli katsorsarneqartarnerattulli neqeroorfigineqartalissapput, taamatullu misileraalluni katsorsaasarnermut tunngasut arlallit ataavartumik ingerlanneqartalernissaat qulakkeerneqassapput, napparsimasullu katsorsarneqartarnerat pitsaassutsimigut qaffasissoq pilersinneqaqqullugu, pilertortumik nappaatip suussusersineqartarnissaa katsorsalertorneqartarnissaalu qulakkeerneqassappat, Kalaallit Nunaanni Peqqinnissaqarfimmut tulluuttumik qanorluunniit kræfteqartut suliassartaannut ataatsimoortumik ineriartortitsinissaq pillugu suliniummik annertuumik aallartitsisoqartariaqarpoq, nunat tamalaat akornanni misissuisarnerup katsorsaasarnerullu qaffasissusiatut qaffasissuseqartigisumik qulakkeerisussaq. Taamanili susoqarnikuua?
Kalaallit Peqqissartut Illuata Københavnimiittup allilerneqarnissaa suliarineqarpa? Isumaqatigiissusiaq naapertorlugu sliniut tamanna ukiut tallimat ingerlaneranni naammassineqartussaavoq. Maannalu ukiut aappassaat ingerlareerpoq.
Oqallinnermi Neriuffiit Kattuffiata saqqummiussai aamma Inatsisartuni partiinut tamanut nassiunneqarput, peqqinnissaqarfik pillugu isumaqatigiinniarnissamut taputassatut piukkunnarmata.
